Tsau!
Vahepeal pole kahjuks arvutiga netti saanud, et uut postitust teha, aga parem hilja kui mitte kunagi, eksole! :)
Puhkuse lõpetasime juba üpris ammu,kuna raha hakkas nappima. Sõitisme tagasi Bundabergi tööd otsima. Paraku sealt me midagi ei leidnud, öeldi, et 2-3 nädala pärast, meie aga poleks nii kaua välja venitanud.
Otsustasime edasi liikuda, sel korral rohkem sisemaa poole. Jõudsime kohta nimega Gayndah, pisike ja üpris mõttetu kohake. Tee ääres nägime apelsini/mandariinifarmi ja läksime asja uurima. Tunni möödudes olime mandariini korjajad.
Ööbisime karavanpargis, sel korral mitte oma autos vaid ühes vanemat tüüpi karavanis. Ütleme nii, et polnud mitte midagi ilusat. Küürisime seda ja panime omad asjad sisse, siis oli juba pisut parem, parem ikka kui pisikeses autos kössitada. Küll aga oli seal päris külm öösiti. Magasime kahe fliistekiga ja ikka oli külm. Ja ausalt, me peame mind tänama, et võtsin meile mõlemale villased sokid kaasa. Päris mitmel ööl olid meil villakad jalas, et päris ära ei külmuks. Lõpuks avastasime selle ka, et konditsioneeril saab 30 kraadi sooja ka puhuma panna, tuba läks soojemaks küll, aga mitte eriti kauaks. Natuke sooja saime ikka.
Mandariine korjasime 2 nädalat (täpsemalt 9 päeva), siis lõpetasime selle nalja ära ja läksime minema. Ei sobinud meile see töö, kuna raha makstakse binnide (suuuured kastid) pealt. Olenevalt sordist oli mandariinidel erinev hind. Me ei teeninud piisavalt, et raha kõrvale panna. Lisaks olid pea’ igal õhtul seljavalud, no ei olnud lihtne neid raskeid mandariinikotte seljas tassida hommikust õhtuni.
Otsustasime üles sõita, pikk retk tagasi. Sõtsime Alo laimifarmi tagasi, kahjuks oli tal tööd nii vähe, et meile polnudki midagi pakkuda. Soovitas Tolgasse minna, et seal meile ikka midagi leitakse. Võtsimegi käiku oma plaan B. Tolgas omanik tundis kohe ära ja oli päris rõõmus meid nähes. Tööd pidi olema küll. Eks näis.
Mõned pildid ka ikka teile.
Vahepeal pole kahjuks arvutiga netti saanud, et uut postitust teha, aga parem hilja kui mitte kunagi, eksole! :)
Puhkuse lõpetasime juba üpris ammu,kuna raha hakkas nappima. Sõitisme tagasi Bundabergi tööd otsima. Paraku sealt me midagi ei leidnud, öeldi, et 2-3 nädala pärast, meie aga poleks nii kaua välja venitanud.
Otsustasime edasi liikuda, sel korral rohkem sisemaa poole. Jõudsime kohta nimega Gayndah, pisike ja üpris mõttetu kohake. Tee ääres nägime apelsini/mandariinifarmi ja läksime asja uurima. Tunni möödudes olime mandariini korjajad.
Ööbisime karavanpargis, sel korral mitte oma autos vaid ühes vanemat tüüpi karavanis. Ütleme nii, et polnud mitte midagi ilusat. Küürisime seda ja panime omad asjad sisse, siis oli juba pisut parem, parem ikka kui pisikeses autos kössitada. Küll aga oli seal päris külm öösiti. Magasime kahe fliistekiga ja ikka oli külm. Ja ausalt, me peame mind tänama, et võtsin meile mõlemale villased sokid kaasa. Päris mitmel ööl olid meil villakad jalas, et päris ära ei külmuks. Lõpuks avastasime selle ka, et konditsioneeril saab 30 kraadi sooja ka puhuma panna, tuba läks soojemaks küll, aga mitte eriti kauaks. Natuke sooja saime ikka.
Mandariine korjasime 2 nädalat (täpsemalt 9 päeva), siis lõpetasime selle nalja ära ja läksime minema. Ei sobinud meile see töö, kuna raha makstakse binnide (suuuured kastid) pealt. Olenevalt sordist oli mandariinidel erinev hind. Me ei teeninud piisavalt, et raha kõrvale panna. Lisaks olid pea’ igal õhtul seljavalud, no ei olnud lihtne neid raskeid mandariinikotte seljas tassida hommikust õhtuni.
Otsustasime üles sõita, pikk retk tagasi. Sõtsime Alo laimifarmi tagasi, kahjuks oli tal tööd nii vähe, et meile polnudki midagi pakkuda. Soovitas Tolgasse minna, et seal meile ikka midagi leitakse. Võtsimegi käiku oma plaan B. Tolgas omanik tundis kohe ära ja oli päris rõõmus meid nähes. Tööd pidi olema küll. Eks näis.
Mõned pildid ka ikka teile.
Varsti jälle!