Hei!

Alol said mangod otsa ja nüüd korjab hoopiski laime. Korjab samamoodi nagu mangosid, peab puu otsast murdma (nagu õuna.. näiteks). Okstel on teravad okkad nagu roosil, kui käe okste sisse paned, siis kraabib.
Enne kui laimi ära saab korjata, tuleb seda ka mõõta, selleks on ekstra selline rõngas- kui laim sealt läbi läheb, siis järelikult on liiga väike ja tuleb kasvama jätta, kui läbi ei mahu võib ära võtta. Korjatakse kõhukottidesse, mis mahutab umbes 60 laimi.
Kuna see töö on ka juba kohe-kohe läbi saamas, siis peale seda hakkavad nad oksi lõikama.

Pilte ka

Minul hetkel enam kleepsutamist ei ole.. vahepeal oli lausa 4 päevane puhkus, siis käisime üks päev samas farmis jäätist/mahlapulka tegemas. Kahjuks protsessist rääkida ei saa, kuna kirjutasime kõik konfidentsiaalsuslepingule alla. Nii et see jääb saladuseks : ). Esmaspäeval ja teisipäeval on ilmselt sama töö, sealt edasi hakkame mangopuude oksi lõikama.

Orkaanihoiatus oli meil siin kolmapäevaks antud, aga õnnnneks seda ei tulnud. Ulme padukas tuli.. ja sadama ei hakanud nii, et algul vaikselt tibutab ja siis tuleb suur vihm, vaid kohe hakkas kõvasti sadama. Istusin retseptsiooni juures netis ja siis mõtlesin, et mida ma teen, aknad on meil igalpool lahti, aga arvutit ja asju niisama ka ilma valveta ei tahtnud jätta. Siis tuli omanik ja ütlesin, et ma lähen panen aknad kinni, et äkki ta saab valvata nii kaua.. sai. Retseptsioonist meie majakeseni on healjuhul 50 meetrit, kaotasin juba esimesel 5 sammul oma plätad ära ja jooksin paljajalu edasi, panin aknad kinni ja rabasin rätiku, jooksin tagasi. Selle tuppa jooksmise ajal sain ma täiestiiii märjaks,nagu oleks lihtsalt vihma käes seisnud. Natuke veel sadas ja siis kolisin tuppa ära oma asjadega. Vot siis. Midagi hullemat õnneks ei olnud.

Üks bussijuht, kes meid tavaliselt poodi viib, see rääkis, et umbes 30 aastat tagasi oli selline orkaan olnud, mis pühkis enamuse linnast lihtsalt puhtaks, väga paljud said surma või jäid kadunuks. Päris hull on see Austraalia elu vahepeal.

Pilt ka milline oli taevas peale vihma.

A ja muideeeeee!!! Eile käisime Aloga Athertonis poodides ja siis muidugi mäkis. Hakkasime ära tulema ja siiiiiiiis ühes autos oli „Kodus ja võõrsil“ Jett (Gina ja Palmeri poeg). Ma suht elevil.. :D Üks nähtud, teen linnukese juurde :D 

Selleks korraks jälle kõik. Me oleme siin maakera kuklapoolel olnud juba 3kuud ja 10 päeva :)  ja siit (Athertonist/Tolgast) saame ära juba 38 päeva pärast.. Woohooo!


Järgmise korrani ! 

No tere jälle!

Nagu lubatud, kirjutame jälle (läks veidi kauem, vabandut,aga siin see on)

Nimeeeeelt.. elame nüüd uues kohas- Athertoni karavani pargis (laupäevast saadik). Meil on väike korter 5 inimese peale. Siin on 2 tuba, ühes  oleme meie, kus on suuuur voodi ja teises on ülejäänud 3 (1 soome kutt, 1 kanada tüdruk, 1 inglise tüdruk), oma köök, wc- dušširuum. Üüri maksame ikka sama palju.. põhimõtteliselt on kõik sama (oleme ikkagi nagu eelmise hosteli nimekirjas, nemad otsivad meile töö ja meie maksame üüri sinna jne).  Siin on paaaaalju rahulikum. Keegi kuskil ei lõuga ja ei pidutse poole hommikuni, kui teised peavad juba ärkama ja tööle minema hakkma. Ja meil on OMA VÄIKE TUBA, SUURE VOOODIGA!! Luksssuuuusss! :D  Toas pole kahjuks ühtegi kappi ja peame oma asju hoidma kottide peal, mis on üsna tüütu, aga elame üle, saame hakkama ja kannatame ära :D Külmkapp on ka natuke liiiiiga väike 5le inimesele, ainult 4 riiiulit, meil kahepeale läheks tegelikult juba 2, aga peame asjad sinna ühele riiulile kuidagi moodi ära pressima. Ja meil on köögis TELEKAS, mida me pole Austraalias oleku ajal kordagi telekat vaadanud. Müstika, ise oleme siin olnud juba 3 kuud ja pole kordagi telekat vaadanud.

See karavani park asub eelmisest kohast 10 minutilise autosõidu kaugusel. Alol on hosteli auto, millega ta siis siit sõidab Kairisse võtab ühe kuti peale ja siis sõidab meie vanasse hostelisse (Tolgasse) võtab 2 kutti peale ja siis sõidavad tööle.
Mind ja kahte sakslast võtab igal hommikul meie töökaaslane peale, siit lähme Tolgasse, võtame veeel rahvast peale ja siis tööle. Ärkame samal ajal, ehk siis kell 5. Ära lähme ka samal ajal, aga tagasi jõuame suht erinevalt.. oleneb kaua tööpäevad kestavad. Alol tavaliselt ikka kell 17, mul kuidas kunagi, viimasel ajal oleme vähem töötanud kui 17ni. Läks jälle tööjutuks, aga paraku selline meie eluke siin praegu on.

Vot nii, aga pildid ka siis meie uuest korterist.

Elutoa pool

Köögi pool

WC-vannituba

Bassein

Majake väljast

Uuuuppppssssss, unustasime meie toast pilti teha. Selle püüame ka siia lähipäevil saada. Kui õnnestub, siis teeme ka korterinaabrite omast (siis kui neid kodus pole, salaja :) )


Ongi kõik selleks korraks jälle. A wifi on meil siin tasuta, tuppa kahjuks küll ei levi, aga retseptsiooni juures on piiramatult. Eelmises kohas on nädalaks 200MB, mida on ilmselgelt liiiiga vähe. Juurde tahahad osta siis pead maksma ja mitte vähe. Siin olles saab ehk rohkem kirjutada, kui on millest rääkida. Siin pole neti kiirus kahjuks kiita ja ma ei tea, kas saabki wifit kasutada ainult 2 inimest korraga, sest kui siin 2 inimest juba olid, siis meile kahjuks netti ei jõudnud. Niiet jah.. arenguruumi on Austaalial selles osas külll ja külll. 

TÄIENDATUD (12.01.2015)

Meie pisike tuba suuure voodiga :) 

Ja naabrite toake.
Meil see Soome kutt läks minema, saime 3 õhtut 4kesi olla ja nüüd täna hommikul tuli üks kutt veel juurde. Pole teda veel isegi näinud mitte, sest ma magasin (21 päeva jooksul on olnud 2 vaba päeva- jõulud ja aastavahetus, nii et naudin hetkel. Ega Alolgi rohkem neid pole olnud, aga mõni üksik siiski. :)  )


Järgmise korrani, 
olge tublid ja tsao!

 

Head uut aastat sõbrad! :)

Ma olen nüüdseks juba kartulitega hüvasti jätnud ja töötan hoopis mangofarmis. Õnneks ei pea ma neid korjama, saan hoopis laohoones (või midagi taolist), mul on maaaaailma kõige lihtsam töö, panen mangodele kleepse, puudutuse järel tuleb kohe uus kleeps, kui kleepsud peal, siis tuleb need vajadusel „iluvea“ peale panna, et ikka ilusam välja näeks. See on küll kõige lihtsam töö, aga ka kõige igavam.

Meil korjatakse mangosid nii, et vars jääb umbes 5cm pikkuselt mango külge ja siis pannakse need kastidesse. Seejärel tuuakse meile, siis 7 inimest murravad need varred küljest, sealt jookseb sapp(hape) välja ja panevad liini peale, mööda liini liiguvad need pesurite all edasi sorteerimisse, sealt juba pakkimisse, pakkimisest minu juurde ja nii edasi ja nii edasi :)

Mõned pildid ka:

See on siis see koht, kus varred murtakse ära ja pannakse pesurite alla.

Pakkimisosakond

Kleepsumasin, millega siis minu päevad mööduvad.

Laupäeval lõpetasime pakkimise ära ja läksime tunnikeseks mangosid korjama. Liikusime nii et 2 inimest teevad ühe puu, tegime ühe ära, läksime järgmise juurde.. Kuna kastis olid mangod üpris halvasti (varred ei tohi püsti olla, muidu kui uue mango sinna peale paned, siis võib vars katki minna ja sappi hakkab voolama, see aga kõrvetab palju mangosid ära), hakkasin neid ilusti panema seal ja siiiiiiiis, üks vars murdus ja hape pritsis mulle otse silma!! Algul mõtlesin, et ah suva, ei läinud palju, pole viga. Läks healjuhul 3 sekundit, kui hakkas megaaaakibe ja vastik tunne. Viskasin oma tangid maha (mida mittte kunagi teha ei tohi, aga mul oli suva) ja jooksin bossi poole, ta sai õnneks kohe aru, kui jooksin ühte silma kattes tema poole, mis juhtunud oli. Küsis kõigilt kohe ruttu-ruttu vett ja kallas mulle otse silma. Oi kui vastik tunne. Muudkui kallas ja kallas. Mul oli täielik paanika, hakkasin nutma pooleldi, siis ta üritas mind ikka rahustada, aga samas tegi ise nalja ja ütles ühele kutile, et „kuule, kata üks silm  kinni ja vaata milline maailm on, sa ei näegi enam midagi, naisi ei näegi enam“. Siis ütles, et jään silmast ilma jne :D Tegelikult võib jääda ka, kui vett kohe ei saa, sest see põletab päris korralikult.
Teised tegid tööde edasi, ma pidin istuma ja silma puhastama. Boss istus mu kõrvale ja rääkis niisama juttu (eraelust enamasti.. tavaliselt ta seda ei tee). Tavaliselt on ta üldse hoooopis teistsugune- karm, pidevalt karjub, käsutab.. Tüdrukutega räägib normaalselt, aga kuttidel pole lihtsalt vedanud, et nad on meestena sündisid ja sellesse farmi tööle said. :D
Nüüdseks on kõik korras ja nagu polekski midagi olnud. :) 

Alo töötab ka nüüd uues farmis, aga töö on ikka sama, mangode korjamine. Ütles, et selles farmis on rahulikm, selle farmeriga. Asukoht on ka põhimõtteliselt sama. Meil mõlemal on sama kant tegelikult, enamus teekonnast on sama. Farmide vahe on umbes 20km. Ärkame ka koos. Alo ei peagi enam pool 4 ärkama, saab (saame) lausa kella 5ni magada. :D Ja tööpäev peaks tavaliselt lõppema kell 17, aga see sõltub paljugi ilmast ja farmerist ja sellest, kui palju tööd on. Ilmast sellepärast, et viimastel päevadel on päris palju sadanud. Alo tööd see mõjutab, nad ei korja siis, kui on lausa padukas, aga minu tööd mitte väga, kuna töötan siseruumis.
Herilased teevad oma pesasid mangopuude otsa ja neid on seal suht palju. Alo on saanud ühe korra nõelata, üks on lausa 11 korda saanud ja farmer sai jõulude ajal 24 !!! korda! Päris hull.
Mõned pildid Alo tööst ka:

Vaade masina otsast

Varte eemaldamine

Üks tubli töömees ka :)

Vot niii. Elu on lihtsalt nii kiire, et pole jõudnud midagi siia kirjutada. Tööle- töölt koju- pesema- sööma/süüa tegema- natuke istud ja juba magama. Ja ega pole väga viitsimist ka olnud.
Varsti-varsti tuleb uus postitus, ilmselt juba homme, eks näis.

Praegu aga, olge sel aastal ikka tublid ja toredad edasi ja palju kordaminekuid teile! :)

Tsauka!